1.Moosese raamat on kirjutatud Iisraeli rahvale, mis oli hiljuti välja rännanud Egiptusest ja elama asumas omale maale. Nad ei elanud mingis kultuurivaakumis, vaid neil olid väljakujunenud tavad ja nad olid tuttavad Egiptuse kultuuri ning olustikuga. Nad hulpisid nö kultuurijões. Seal oli vetikaid ja kalu, vahel õlilaike, vahel rahulikumaid, vahel kiiremaid kohti. Ja Jumal võtab sellest kultuurijõest ühe rahva, iisraeli rahva, ning ta ei anna neile uut jõge vaid hakkab järk-järgult neile andma uut lugu, identiteeti ja eesmärki.
Nad on endiselt ümbritseva maailma keskel ja sellest mõjutatud. Näiteks Aabrahami teoloogia ja arusaamine Jumalast oli kindlasti meie omast erinev, ja me ei saa tema lugusid oma kontekstis kirjeldada, vaid meil tuleb selleks vaadata hoopis muistse Lähis-Ida konteksti.
Seesama kehtib ka loomise kohta. Piibli 1.peatükk räägib sellest, kuidas Jumal lõi maailma. Meie tahaksime seda vaadata oma teadusliku maailmapildiga ja vahest isegi otsime vastust, et kas evolutsioon on tõene või mitte? Aga tolle aja inimesed ei küsinud sellist küsimust. Pigem võib-olla oli neil küsimused, et miks me oleme olemas, mis on Jumala eesmärk looduga, miks on maailmas kurjus ja kannatus? Kas on veel teisi jumalaid? Kas me peaksime ka Egiptuse jumalaid kummardama jne.
Ja kui me mõtleme nüüd nendele küsimustele, mis mida selle piibli osa algsed lugejad võisid küsida, siis see aitab ka meil mõista 1.Mooses (ja teiste piibli raamatute) sisu ning leida vastuseid meie endi küsimustele.
H.V.