MATTEUSE EVANGEELIUM
Kes: tõenäoliselt apostel Matteus. Matteuse (tõlkes „Jumala kingitus”) isikust on teada, et ta oli maksukoguja, keda Jeesus isiklikult oma jüngriks kutsus (Mt 9:9 ja 10:3). Markuse evangeeliumis kutsutakse teda ka Leeviks (2:14).
Millal: Umbes vahemikus 70-80 pKr
Kellele: kuna evangeelium on algselt kirjutatud kreeka keeles, ja tegeleb mitmete juutidele oluliste teemadega, siis olid algseteks adressaatideks tõenäoliselt kreeka keelt kõnelevad juudid.
Eripära ja teemad: Sõna „evangeelium” kandis algselt nii hea, rõõmsa sõnumi tähendust kui ka tasu sellise sõnumi toojale. Uues Testamendis on sõnumi sisuks ligitulnud Jumala riik ning Jeesus Kristus kui selle sõnumi tooja ja kandja.
Evangeeliumi kirjapanekuks oli Matteusel mitu kaalukat põhjust:
1) näidata eelkõige juutidele (Jumala valitud rahvale), et Jeesus ongi Jumala tõotatud Messias, kellest prohvetid olid kuulutanud ja keda aastasadu oli oodatud. Et Tema elu oli nende ettekuulutuste ja Jumala tõotuste täideminek;
2) tuua esile side Jeesuse ja Vana Testamendi vahel (evangeeliumis on 65 tsitaati Vanast Testamendist);
3) panna võimalikult täpselt kirja Jeesuse poolt jüngritele antud õpetussõnad, millest tuntuim on mäejutlus (ptk-d 5-7);
4) kirjeldada, kuidas Kristuse järgijad peaksid elama;
5) vastata esimeste kristlaste küsimustele Jeesuse elu ning tagasituleku kohta.
Matteuse evangeeliumi üks läbivaid teemasid on „taevariik“ (ta mainib seda 33 korral!), mida mujal nimetatakse ka Jumala riigiks. Matteus kirjeldab taevariiki Jeesuse elu ja tegevusega seotud sündmuste ja nende mõju kaudu: suur hulk järgijaid, imed, vägi nii loodusjõudude kui ka haiguste ja deemonite üle; Tema muutumise kirkus jpm (ptk 8-9, 14-17). Samuti on tuntud tema tähendamissõnad taevariigi kohta (ptk 13).
Matteuse evangeelium annab lugejale baasteadmised Jeesuse elu, õpetuse ja sõnade kohta ning osutab eriliselt Vana Testamendi tähtsusele ning väärtusele Jumala rahva jaoks.