Markuse (Mk)

MARKUSE EVANGEELIUM

Kellele: Roomas olevale kogudusele (mittejuudi päritoluga paganakristlased)

Millal: Seda peetakse kõige varasemaks evangeeliumiks, mis on kirjutatud enne Jeruusalemma hävitamist 65-70 pKr.

Eripära: Evangeeliumile on iseloomulik lihtsus, tabavus, kiired „kaadrivahetused” (Markus kasutab tihti sõna „kohe”), ja eriti Jeesuse tegude elav ja täpne kirjeldus. Tõenäoliselt on Roomas elanud Johannes Markus, apostel Peetruse sõber ja lähedane töökaaslane, koondanud sinna kõik, mida ta Peetruse jutlustest ja nende omavahelistest vestlustest oli Jeesuse kohta kuulnud. Johannes Markus oli pärit Jeruusalemmast, seal oli ta emal maja, kuhu kogunesid esimesed kristlased (Ap 12:12). Oma onu Barnabase vahendusel tegi ta abilisena kaasa Pauluse esimese misjonireisi.

Pidades silmas kirja adressaate, selgitab Markus oma kirjas ka mitmeid juudi kombeid.

Teemad: Markuse evangeeliumi üks peateemasid on Jeesuse saladuslikkuse teema. Jeesus väldib avalikku tähelepanu, keelates väljaaetavatel deemonitel avaldada, kes Ta on (1:24, 34; 3:12) ja tervendatuil tervenemisest teistele edasi rääkida (1:44; 5:43; 7:36). Isegi oma järgijatel ei luba Ta kuulutada, et Ta on Messias (8:30). Ka Jumala riigist jutustab Ta oma jüngritele eraviisiliselt (4:10-12).
Miks selline saladuslikkus? Aga sellepärast, et juutidel oli välja kujunenud täiesti vale ettekujutus oodatavast Messiast. Jeesus vastandas end nende kujutlusele poliitilisest liidrist – Tema oli Jumala poolt läkitatud vaimne juht. Ta ei salanud, et on Messias, sest Ta oli seda – kõik Markuse poolt kirja pandud imeteod (vähemalt 17!) on selle kinnituseks. Selle asemel muutis Jeesus rahva seas valitsevat kuvandit Messiast ja esitles neile teenivat, päästvat ning kannatavat Messiat, kes oli täielikult inimene ja täielikult Jumal.

Evangeelium esitleb Jeesust kui Jumala Poega (1:1) ja kui Inimese Poega, kes koges ja kannatas kõike nii nagu meiegi. Siin on esile toodud Jeesuse ütlused ja imeteod, Tema halastus ning headus. Olulisel kohal on risti teema – selle vajalikkus ning inimeste osa sündmuste ristini jõudmises. Aga ka jüngriks olemine risti valguses.