PAULUSE 2. KIRI TESSALOONIKLASTELE
Autor: Paulus
Kellele: Kogudusele Tessaloonikas.
Millal: Kiri on kirjutatud (arvatavasti) aastal 51 pKr, üsna varsti pärast 1Ts (kuigi mõned peavad nende kahe kirja järjekorda vastupidiseks).
Teemad: Kirja teemadeks on jätkuv julgustus kannatuste keskel; hoiatus eksiteele juhtimise eest seoses Issanda naasmisega; manitsus oma kätega leiva teenimiseks (st mitte teiste kulul elamiseks).
Kirja kirjutamist ajendas asjaolu, et Paulus oli saanud teateid, et mõned on (arvatavasti prohvetliku sõna kaudu) öelnud tema nimel, et Issanda päev (Kristuse naasmine) on juba toimunud. Lisaks tõsiasi, et kogukonda lõhkuvad logardid (mainitud 1Ts) pole endiselt meelt parandanud.
Kirjas rõhutatakse Tessaloonika usklike kindlat päästet ja kindlat kohtumõistmist nende tagakiusajate üle; Issanda päev on endiselt tulemas (sellele eelneb „mäss“); need, kes on tegevuseta ja tekitavad segadust, peaksid töötama igapäevase leiva teenimiseks.
Ülevaade: Kui sa loed 2Ts kohe pärast 1Ts, võid märgata, et siin puudub üldine soe toon, mida oli tunda esimeses kirjas; ning 2Ts 2:1-12 on piisavalt segane, eriti 1Ts 4:13-5:11 valguses, pannes meid imestama, kust selline suhtumine tuleb. Aga on kerge näha, mis selle kirja teistsuguse tooni põhjustas. Salmides 2:1-12 ja 3:6-15 käsitletud teemad annavad Paulusele hea põhjuse olla ärritunud – isegi rohkem, kui ta välja näitab. Igal juhul on kirja teine osa (tänu ja palve salmides 1:3-12 ning soov eestpalveks salmides 2:16-3:5) täis samasugust kiindumust ja muret, nagu võime näha Pauluse eelmiseski kirjas.
Niisiis, mis sellise suhtumise tõi?
- Paulus on kelleltki kuulnud, et kogudus on aetud segadusse (2:2), sest keegi on kuulutanud (Pauluse nimel), et Issanda päev on juba toimunud. Kumbki neist on piisav tema pahandamiseks: vale ise ja asjaolu, et seda on edastatud Pauluse nimel. Alates salmist 2:15 käsib Paulus neil hoida kinni sellest, mida ta ise neile õpetanud on „suusõna“ (kui ta oli nende juures) ja „kirjatähe“ (1Ts) kaudu. 2Ts 2:2 mure tuleneb arvatavasti läbikatsumata prohvetlikust kuulutusest (vt 1Ts 5:19-22), kus väideti kõneldavat Pauluse nimel.
- tal on põhjust olla rahulolematu nende suhtes, kes on tegevuseta ja külvavad segadust, kuna ta juba käsitles seda teemat esimeses kirjas (1Ts 4:9-12; 5:14).
Need mõlemad teemad üheskoos põhjustavadki kirja vastuolulise tooni ja eripärase sisu.
Eripära: Lühikese kirja kohta on 2. Tessaloonika kirjas rohkelt keerulisi kohti.
- Paulus eeldab, et enne Kristuse tagasitulemist juhtuvad mingid kindlad sündmused (nagu nähtub salmidest 2:1-12); nende sündmuste täpne olemus on aga vähem kindel. Enamik meie raskustest teksti jälgimisel tuleneb sellest, et kahe olulise asja suhtes (“seadusevastase inimese” identiteet ja “mis teda takistab”) oli tessalooniklasi juba varem informeeritud, seega Paulus ei korda ennast enam uuesti (2:5-6). Kuigi need küsimused on ilmselgelt põnevad meie kui hilisemate lugejate jaoks, peame suure tõenäosusega rahulduma vaid selle kirjakoha peamise mõtte mõistmisega.
- on palju erinevaid spekulatsioone (tihti välja öeldud sellise kindlusega, nagu see oleks tekstist leitav) põhjusest, miks need logardid ikka veel tööle ei asu. Kõige laiemalt levinud põhjendus on, et nad lõpetasid töötamise, sest nad hakkasid ootama peagi naasvat Jeesust. Kuid see küündib vaevu selleni, mida tuuakse välja salmis 2:2 – et justkui Issanda päev oleks juba käes. Suurema tõenäosusega on see rohkem seotud kreeka aristokraatide üldise põlgusega käsitöö suhtes. Samas ei või üheski põhjuses kindel olla. Pauluse mureks on (ja võiks olla ka meile), kuidas veenda logardeid töötama ja anda juhiseid kogudusele, kuidas selliseid inimesi kohelda.