PEETRUSE KIRI
Kes ja millal: Apostel Peetrus kirjutas oma teise kirja vangistuses olles üsna vahetult enne oma märtrisurma. Roomas toimus sel ajal juba kristlaste tagakius.
Arvatav ajavahemik jääb aastatesse 64–67 pKr.
Kellele: Kirjas ei täpsustata selle adressaate.
Eripära: Selles oma viimases ja lühikeses kirjas tahab Peetrus usklikele meelde tuletada, et nad suudavad Jumala armu toel elada Jumalale meelepärast elu.
Ta rõhutab, et Jumala arm Kristuses muudab ja jõustab usklikku reaalselt, võimaldades tal elada õiget elu isegi keset tagakiusu või kannatust. Jumala arm on aluseks kõikidele Peetruse poolt kirjas esitatud veenmistele. Usklikus elav Püha Vaim võimaldab tal osa saada jumalikust loomusest ning toob esile uuele loomuse kohased (vooruslikud) iseloomuomadused.
Peetrusel on kirja kirjutades kolm eesmärki:
- õhutada usklikke usus kasvama ja edasi minema
- seista vastu kogudustes levivatele väärõpetustele
- julgustada usklikke olema valmis Kristuse taastulekuks.
Usutee alguses olevatel kristlastel oli palju arengumaad ja -potentsiaali. Aga oli ka neid, kes kogesid kiusatust paigale jääda.
Kui oma esimeses kirjas käsitles Peetrus kogudusele väljastpoolt tulevat vastuseisu, siis selles kirjas räägib ta koguduse sees olevast vastuseisust – valeõpetajatest, kelle levitatavad ideed olid kurjad ja eksitavad. Valeõpetajad väitsid end olevat kristlased, kuid propageerisid nt äärmuslikke seksuaalseid praktikaid, mis võis saada kiusatuseks neile usklikele, kes ei tahtnud loobuda vanast elust.
Osa valeõpetajate suhtumine oli küüniline, nad levitasid uskmatust Jeesuse tagasituleku suhtes. Peetrus annab neile vastuseks ühe Uue Testamendi kõige detailsema kirjelduse lõpuaja sündmustest.
Teemad
- Jumal on kinkinud usklikele eesõiguse saada Kristuse läbi osa jumalikust loomusest.
- Jumala arm toob usklikus esile vagaduse.
- Tõe ilmutus Kristuses ja Pühakirjas on kindel, sest pärineb Jumalalt, mitte inimlikest müütidest.
- Valeõpetajad on eetiliselt laostunud ning pälvivad Jumala hukkamõistu ja karistuse.
- Usklikel tuleb ka vastuseisu kogedes kindlaks jääda, mõistes, et nad elavad lõpuajal.
- Jumal on väga kannatlik oma looduga, kuid ühel päeval tuleb Ta loodu üle kohut mõistma ja see sünnib väga ootamatult.
- Jumal päästab õiged.